Sunday, September 30, 2012

Vaga vesi, magusad õunad

Saime hiljuti kutse siinselt Fulbrightereid koguvalt ja koondavalt organisatsioonilt veeta pühapäev koos omasugustega mõningaid kohalikke vaatamisväärsusi külastades. Haarasime muidugi võimalusest ja nii käisimegi täna linnakeses nimega Stillwater, ehk maakeeli Vagavesi. Just sellest asulast sai Minnesota osariik väidetavalt alguse ja vähemalt poekesi täis peatänaval on teatavat ajaloo hõngu tunda tänaseni. Ka arhetüüpset ameerika väikelinna meeleolu kohtab seal igal sammul: vahepeal näis, et kohe-kohe silmame taamal Jessica Fletcherit tänavat ületamas, ratas käe kõrval.
Meie resto silt.
Stillwateri juures oli tore veel see, et nägime ära järjekordse osariigi. St. Croix jõe teisel kaldal asub nimelt juba Wisconsin. Kahjuks ei saanud me sinna oma jalga tõsta, kuna sild oli parasjagu remondis ning gondlisõitu me tellida ei raatsinud.
Vaade Wisconsinile üle St. Croix jõe.
Käisime ka ühes Stillwateri külje all olevas istanduses õunu korjamas. See pidada väga Minnesotalik sügistegevus olema. Too istandus, kus meie käisime, oli väga suur ja ka puud olid kohati väga suured.
Tuleb välja, et Minnesotas on õunakasvatus üsna populaarne. Minu ülikool on üks kolmest kogu riigis, kus tegeletakse ka aretusega. Sinne programm on toiminud juba 124 aastat ja St. Pauli linnakus on ilmavalgust näinud 26 uut õunaliiki. Ei tundu just suur number olevat, ent annab tegelikult tunnistust muljetavaldavast tööst - uue katseliigi tõenäosus aretusliigiks saada on umbes 1:20 000. 

Ülikooli eksperdid degusteerivad iga päev 600 õuna. Ja nii terve sügis läbi... Meie võisime õnneks neid ikoonilisi vilju korjata ja süüa ainult oma lõbuks. Ja lõbus oli tõesti! Kui kotid täis, jalutasime niisama ringi. Õunaaiaga läbisegi leidus ka viinamarja ridu. Seadsime end väätide vahele kuivanud rohule pikutama ja võtsime päikeselt tänulikult head ja paremat vastu - täna oli 26 kraadi sooja.
Saabusime kollases koolibussis uute tuttavate, magusate õunte ja toredate muljete poolest rikkamana oma kaksiklinna tagasi alles õhtu hakul. Koduni jõudes oli õues juba üsna hämar. Siiski märkasime oma murul üht väikest külalist. Tema liigikaaslasi oleme varemgi siin-seal majade vahel silkamas näinud. Oma hoovis senini veel mitte. Tore, et ta tuli.

No comments:

Post a Comment